Režissöör Anshul Chauhan on sündinud, kasvanud ja õppinud Indias, operaator Maxim Golomidov aga Eestis. Eelmisel aastal valmis nende esimene mängufilm „Bad Poetry Tokyo“, mis leidis tunnustamist mitmel festivalil. Nüüd on vaatajate ees nende teine koostöö. Nagu esimenegi, on ka see päritolumaa järgi hoopiski Jaapani mängufilm. Ansul on elukutseline animaator, muus filmivaldkonnas iseõppija. Maxim on diplomeeritud operaator, Eesti Kultuurkapitali noore filmitegija preemia laureaat 2015.
Koolitüdruk Sora elab küll koos isaga, aga nende suhted on keerulised, kummalgi oleks nagu oma elu. Kui Sora leiab vanaisa asjade hulgast sõjaaegse päeviku vihjega, et kusagile kodu lähedale on peidetud aare, hakkab tüdruk seda otsima. Samal ajal uitab linnakeses ringi imelik kodutu, ullike, kes ei räägi sõnagi ja liigub miskipärast vaid tagurpidi. Juhtub nii, et Sora isa ajab kogemata selle imeliku mehe auto alla. Ta viib kannatanu oma koju ja juhtunu muudab midagi tüdruku ja tema isa suhetes.
See must-valge film oleks üsna tavaline lugu, kui poleks seda tagurpidi käivat meest. Lihtne süžee on juurde saanud sügavama mõtte. Vaataja peab ise lahti mõtestama, kes see mees on ja miks ta nii käitub. Kas selleks, et minna tulevikku, tuleb mõnikord minna mõtteliselt tagurpidi minevikku?
Mihkel Möölman

Anshul Chauhan on sündinud Indias, kuid kolis 2011 elama Tokyosse. On saanud sõjaväelise hariduse. 2006. a alustas Indias tööd animaatorina ja jätkas sama ka hiljem Jaapanis elades. 2016 alustas live-action lühifilmide lavastamisega, 2017 valmis esimene täispikk mängufilm "Bad Poetry Tokyo". Animaatorina töötab ta tänini Tokyos. "Tagurpidi" on tema teine täispikk film.

Filmograafia:Bad Poetry Tokyo (2018), Kontora (2019)